Kuurirtlinn Narva - Jõesuu asub Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes.
Juba 19. sajandi algul oli linn tuntuks suvituspaigaks Eesti ja Venemaa inimeste jaoks.

Sellest linnast on loodud palju legende.
On teada, et 1705. aasta talvel Soome lahe ja Narva jõe suudme kaenlas asuvat rannikuküla külastas Vene tsaar Peter I. Tsaar oli hämmastuses kalameeste hurtsikute vaesusest, kus isegi tsaarile ei leidunud vähimatki toidupoolist. See pahandas Peeter I meelt ning ärevuses pani ta selle koha nimeks Gungenburg e. Näljalinn.

Mitmete aastasadade jooksul on siin vahetunud palju kohanimesid, kuni 1922. aastal linn sai ametlikuks nimeks Narva - Jõesuu.

Teine legend räägib suurest imelisest männist, mis kasvab maantee ääres. Väidetakse, et just selle puu all lõi oma kuulsaid maale tuntud kunstnik Ivan Šiškin.
Seda mändi nimetatakse nüüd Šiškini männiks, kuigi sellel puul on olemas ka teine nimi - MUSIMÄND. Usutakse, et kui noored inimesed suudlevad teineteist esmakordselt just selle männi all, siis nende armastus ei sure iialgi. Just seetõttu kõik noorpaarid tulevad oma pulmapäeval selle männi juurde ning jätavad okstele siidpaelakesed.
Narva-Jõesuus on ainulaadne looduskeskkond. Omapärane männimets, Eesti pikim peene liivaga rand, ilusad ja kohati metsikud pargid on linna lahutamatuks osaks. Imeilus loodus ja ajaloopärand meelitab siia inimesi nii Eestist kui ka mujalt. Siin puhanud tuntud kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad nimetasid seda kuurorti Soome lahe pärliks ning on pühendanud
sellele linnale ka oma teoseid.